Eesti riik plaanis Norrast odavalt saadud CV90 kered Scoutspataljoni toetussoomukiteks ümber ehitada, aga langes ehitushankel suurtootja jõulise monopoli ohvriks. Aasta viimasel päeval kirjutati hange korstnasse, toetussoomukite valmimine hilineb vähemalt pool aastat ja pole teada, kuidas need valmis saadakse.
Kaitseministeeriumi majas Tallinnas Sakala tänaval olid jõulud murelikud. Kuigi nädalapäevad varem oldi edukalt esitlenud nii pikamaa tankitõrjerelvade kui ka uute automaatrelvade hankeid, triivis Eesti üks tehniliselt keerulisemaid kaitsehankeid – plaan CV90 kered toetussoomukiteks ümber ehitada – lootusetult ummikseisu.
Jutt käib 37 tornita jalaväe lahingumasinast CV90, mis seisavad teist aastat järjest Tapal soojustatud angaaris ja ootavad ümberehitust. Eesti ostis need 2016. aastal Norra kuningriigilt, kus toona 20 aasta vanused masinad kanti maha ja müüdi pelgalt 635 000 euro eest ära. Tulevikus peaks neist saama Scoutspataljoni juba olemasolevate lahingumasinate CV9035 toetusjõud, mis täidaksid mitmesuguseid ülesandeid, alates tulejuhtimisest ja lähikaitsest, lõpetades õhutõrje ja meditsiinilise abiga.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) kuulutaski 2017. aasta augustis välja kerede ümberehitushanke. Selle sisu oli lihtne: võitjal tulnuks kahe ja poole aastaga ümber ehitada 31 soomukikeret. Ülejäänud kuus masinat, millele tulevad 120 mm miinipildujad, uuendataks juba järgmiste hangete käigus. Küll aga pidanuks edukas pakkuja tagama kõigi 37 soomuki hoolduse ja remondi, varuosad ning elukaare toetuse kuni seitsmeks aastaks.
Koer ongi maetud just viimasesse nõudesse. Siinsed kaitseplaneerijad rehkendasid, et kogu töö läheb maksma kõige rohkem 30 miljonit eurot. Plaanide järgi võinuks hankel edukalt osaleda ka Eesti kaitsetööstusettevõtted, mis pidanuks omakorda hinda alla tooma.
Veel mullu mais paistis seis hea. Hankele kvalifitseerus neli ettevõtet: CV90 originaaltootja BAE Systems Hägglunds, sakslaste Flensburger Fahrzeugbau Gesellschaft (FFG) ning Eestist Bristol Trust ja Ühinenud Depoode ja Scania Eesti ühispakkumus. Peatselt pärast kvalifitseerumist tõstis FFG aga käed üles. Sakslased teatasid, et ei suuda täita hankes olevat originaalvaruosade nõuet. Nimelt on kogu CV90 varuosade tootmisahel kaaskonkurent BAE Systemsi või selle kontrollitavate alltöövõtjate käes, kes lihtsalt keeldusid neid edasi müümast. RKIK nõudis aga just nn A-varuosi, et vältida ohtu, et toetussoomukid ütlevad lahinguväljal kriitilisel hetkel üles.
Et mängus on suur raha ja vaidlused seisavad tõenäoliselt alles ees, ei soovi mitmed osalised selles artiklis oma nime all rääkida. Nad kirjeldavad aga, et riburada pidi hakkasid BAE-lt korvi saama ka teised hankel osalejad. «Pärast konsultatsioone BAE Systemsiga peame teatama, et ei saa teile varuosi tarnida,» vastas üks BAE heaks varuosi tootev firma Eesti kaitsetööstusettevõttele saadetud e-kirjas, põhjendamata otsust lähemalt. Postimehele on koguni väidetud, et BAE Systems oli Rootsis kombanud võimalust, et sealne Scania keelduks teistele hankes osalejatele ka CV90 mootoreid tarnimast, mis kukutanuks nad automaatselt konkurentsist. Scania ei läinud aga liimile.
Mullu sügiseks oli Sakala tänaval selgeks saanud, et BAE oli teenimisvõimalust haistes hankekraanid teistele lihtsalt kinni keeranud. Globaalsete kaitseostude suures mängus pole säärased jõuvõtted teab mis haruldased, aga Eesti ametnikele tuli see halva üllatusena. Postimehele öeldi ministeeriumi siseringist, et riski olemasolust oldi teadlikud, aga oli ettekujutus, et see suudetakse maandada. Nimelt rehkendasid ametnikud, et BAE Systems Hägglunds, kes pole uusi CV90sid tootnud juba kümme aastat, saanuks konkurentsieelise ka siis, kui müüb varuosi teistele. Pealegi tehakse seda näiteks Norras ja Soomes, kus pole varuosade saamiseks mingit takistust. Kaitseministeerium ja RKIK võtsidki seepeale turumoonutajaga ühendust, ent ei saanud BAE-lt ühtki mõistlikku vastust, miks varuosi keeldutakse teistele müümast.
Kaks kuud tööd
Samal ajal ei visanud Eesti kaitsetööstusettevõtted püssi põõsasse. Mullu suvel mõõtsid insenerid ligi kaks kuud Tapal angaaris CV90 keresid üle ja tegid jooniseid. Sügiseks esitasid nad RKIKile omad pakkumused lootuses, et ka originaalvaruosaga samaväärsed loetakse sobivaks.
Kui RKIK hilissügisel pakkumused avas, vaatasid sealt vastu kolossaalsed käärid. Postimehele teada oleva info põhjal küsisid Ühinenud Depood ja Scania Eesti ning Bristol Trust masinate ümberehituse eest vastavalt 21,1 ja 21,6 miljonit eurot. CV90 originaaltootja BAE Systems lõi letti aga poole suurema arve: 39,4 miljonit. Riik oli nüüd suures hädas. Kaks Eesti ettevõtet ei kvalifitseerunud puuduliku dokumentatsiooni ja varuosade nõude tõttu. BAE Systemsile küsitud raha maksmine ei tule aga kõne allagi, sest see ähvardaks uppi lüüa soomusmanöövervõimele kavandatud 180 miljoni euro suuruse eelarve.
RKIK vormistas pikalt veninud hanke kohta otsuse ära eelmise aasta viimasel päeval, kuulutades selle läbikukkunuks. «Kõik esitatud pakkumused lükati tagasi, kuna need ei vasta kehtestatud tingimustele,» ütles RKIKi direktor kolonel Rauno Sirk. Tema sõnul jätsid kõik pakkujad, sealhulgas BAE Systems Hägglunds, esitamata mõne hankedokumentides nõutud info või ei kinnitanud, et suudavad tarnida originaalile vastavaid varuosi.
Ühel hankel osaleja, Bristol Trust OÜ esindaja Priit Raju ütles, et ei nõustu RKIKi otsusega. Tema hinnangul olid kõik nõuded täidetud. «Pakkusime kõiki küsitud varuosi ning oleme kindlad nende kvaliteedis. Tööstus on arenenud ning tänapäeval on võimalik saada palju kõrgema kvaliteediga tooteid, kui neid suudeti teha 25 aastat tagasi,» põhjendas Raju. Ettevõte otsustab lähipäevil, kas hanke tühistamise otsus vaidlustada.
Lahendus pole teada
Edasi on riigil Postimehe andmetel mitu võimalust. Esiteks võib RKIK korraldada hankes osalenutele uue, väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke, milles leevendatakse originaalvaruosade nõuet. See oleks soodne, aga sunniks riiki kvaliteedis järele andma, mis võib olla liigne risk. Teiseks on võimalik osta üldse uued toetussoomukid ja CV90 kered müüa või maha kanda. See eeldab sootuks uut väljaõpet ja neelab väärtuslikku aega, rahast rääkimata.
Otsus, millist teed minna, tuleb langetada lähikuudel. «Praegu käib analüüs. Võimalikud on nii olemasolevate tornita soomukite põhjal leitav lahendus kui ka alternatiivsed variandid,» ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang. «Kindlasti leiavad CV90d ühel või teisel moel kasutust, niisama konserveeritult need lattu seisma ei jää. Alternatiivsete platvormide puhul ei tule arvestada mitte ainult ostuhinda, vaid ka seda, kui mahukat ümberehitust need vajavad ja kui kulukas on nende hilisem ülalpidamine,» kirjeldas Sang.
Küll on tänaseks selge, et kui toetussoomukid pidid alguses jõudma Scoutspataljoni käsutusse 2021. aastal, siis nüüd lükkub ajakava vähemalt pool aastat edasi. Soomusmanöövervõime valmimine seatud tähtajaks 2026. aastal praegu siiski ohus ei ole. «Praeguse seisuga ei viibi toetusmasinate ümberehitushange nii kaua, et see mõjutaks oluliselt meie soomusmanöövervõimekust,» ütles kaitseväe jalaväeinspektor kolonelleitnant Tarvo Luga. «Kui toetussoomukid valmivad hiljem, ei jää manööverüksused toetamata.» Selleks kasutatakse praegust meetodit ehk soomustransportööre Sisu.
BAE Systems Hägglunds ei olnud loo trükkimineku ajaks Postimehe päringule võimaliku turumanipulatsiooni kohta vastanud.
