Soomlased koolitasid kaitseliitlasi sissideks
Soome vabatahtliku riigikaitsekoolituse ühing (Maanpuolustus-koulutusyhdistys MPK) korraldab reservväelastele, aga ka kooliõpilastele ja kõigile teistele umbes 1500 riigikaitselist, enamasti nädalavahetusepikkust kursust aastas.
1990. aastal, pärast Pariisi rahulepingu uut tõlgendust, otsustas Soome luua sõjaväelise väljaõppesüsteemi vabatahtlikele reservväelastele. Esimene kursus korraldati 1992. aastal ja nüüdseks on MPK Soome reservväelaste ja vabatahtlike peamine koolitaja, korraldades kursusi igal pool Soomes.
MPK on avalik-õiguslik organisatsioon, mida juhib, kontrollib ja arendab kaitseministeerium. Enamasti on nii kursustel osalejad kui ka koolitajad vabatahtlikud reservväelased, aga materiaalne, logistiline ja rahaline tugi tuleb kaitseväelt. MPK ja Kaitseliidu poolt allkirjastati
2008. aasta 11. detsembril Helsingis koostöölepe, arendamaks organisatsioonide ühistegevust ja vabatahtlike riigikaitsekoolitust, mille kohaselt pidid nii soomlased kui ka eestlased saama osaleda teise poole korraldatavatel koolitustel.
Koostöölepe on leidnud praktilise väljundi kaitseliitlaste osalemises erinevatel MPK kursustel. Kaitseliidu Tallinna maleva võitlusgrupi liikmed on alates 2009. aastast osalenud erinevatel Varsinais-Suomi piirkonna Hynnä osakonna korraldatud sissikursustel.
Öine luureretk
8.–10. oktoobrini korraldatud kursusel “Sissiõpe-3” osales 17 reservväelast, kelle seas viis kaitseliitlast Eestist: kapten Ivar Mäerand, kaitseliitlane Sören Vetevool, nooremseersant Anton Neidre, leitnant Aart Nõmm ja kapten Raul Hindov. Koolitajaid oli viis, kellest kaks osales ka sissiüksustes.
Õppus algas reedeõhtuse kogunemisega Raasil Soome kaisteväe harjutusalal, kursuse tutvustamise ja osalejate kolmeliikmelisteks sissiüksusteks jaotamisega. Pärast kerget einet ja asjade pakkimist (lisaks isiklikule varustusele raadiosidevahendid ja öövaatlusseadmed ning üksuse peale üks ahjuga varustatud sissitelk) tegime rännaku esimesse tugikohta. Peamiselt motoriseeritult, jalgsi läbisime juba pimedas vaid korraliku “rebasesaba” osaliselt soisel, osaliselt kivisel maastikul.
Kella 23 paiku oli telk püsti, küttepuud olemas ja üksused valmis objekti luureülesannet täitma. Objektiks oli üks kaitseväelaste laager meie tugipunktist umbes 3 km kaugusel ja ülesanne oli vaenlasega kokkupuudet vältides laager kaardistada ja sealne tegevus kindlaks
teha. Iga patrull alustas liikumist erineval ajal ja kokku olid lepitud ka erinevad lähenemissuunad.
Otsetee objektini eeldas ligi 1 km pikkust sooületust, mida kõik patrullid ei pidanud öösel oma võimetele kohaseks, aga ligi kaks korda pikem lisateekond mineraalmaal sai lisada nende ülesande täitmise ajale nii umbes pool tundi. Vastutegevus oli objekti lähistel aktiivne ja seetõttu keegi väga lähedale ei pääsenud, nii et kokkuvõttes dokumenteerisid meie üksused vaid üksikuid infokilde, mis kokku andsid üsna hea pildi, aga nt teine telk jäi kõigil nägemata.
Vaenlase laagrit 150 m kaugusel jälgides fikseerisime ka ühe arreteerimise, mis jäi meile selgusetuks, sest meie oma üksusi poleks tohtinud sel hetkel seal olla. Hiljem õppuse tagaside ja kokkuvõtte ajal saime teada, et vastutegevuse eri üksuste vahel oli tekkinud arusaamatus, mille käigus võeti kinni kaks meest, ja oli palju aega kulunud, enne kui nad vabaks olid saanud. Vaenlase alalt välja filtreerumine läks meil õnneks teda vältides, aga ega liikumine risusel
maastikul üksnes öövaatlusseadme toel kuigi kerge olnud.
Tekst: Kapten Raul Hindov